Arhiiv: 29. märts 2010

29
märts
10

29. märts

Üllatusega avastasin, et mul on sel nädalal ka teatud kohustulik loeng ja seda neli päeva järjest! And I actually had plans… mida juhtub üpriski harva. Sellega seoses olen sunnitud ka jälle puuduma tänasest “India kunsti” loengust, millest on kahju – ma olen sealt juba nii palju puudunud. Kohustuslik loeng lõppeb küll varem ära, aga kuna mul on 1. aprillil selle sama loengu ühe kirjatöö tähtaeg, siis ma lihtsalt pean võtma selle aja uurimiseks ja kirjutamiseks. Nüüd võiks vast küsida, miks ma seda kirjatööd vahenädalal ära ei teinud… Ega väga head põhjendust polegi – olin natuke füüsiliselt haige (tegelikult olen küll siiamaani), no ja psüühika eripäradest rääkimata, eks ole. Masendus ründab jälle vol. mustmiljon.

Elu paremalt poolelt – loen Anton Nigovi “Harjutusi” ja imestan, et ma pole seda varem kätte võtnud. Raamat on juba väga ammustest aegadest kuskil riiulil vedelenud. Ma ei ole veel kaugele jõudnud, sestap ei julge ka mingeid kokkuvõtvaid järeldusi teha. Võin ainult öelda, et hea lugemine on, minu omadele sarnased mõttekäigud – selliseid raamatuid on alati hea kohata. Ta lihtsalt käib Pariisis ringi ja mõtleb, filosofeerib. Just mulle sobiv, selline vaikne raamat. Kohvi ja sigarettide kõrvale. Registreerisin end veebruari alguses ka Tõnu Õnnepalu loengutele, mis nüüd varsti algavad. Loodan neist üsna palju, aga eks näis…

Üks tsitaat mainitud teosest, millest osa ka FBsse üles viskasin:

“On neid, kes leiavad kohe, juba sündides, oma koha siin maailmas, kelle tee on sirge ja lihtne, isegi kui ta on raske. Ja on teisi, kes ekslevad, kes usuvad leidvat siit ja sealt, kes katsuvad igal pool juurduda, aga kes on nagu need tühjad okaskerad, mida kõrbetuul üle düünide kihutab. Kas nende jaoks polegi halastust, kas nende jaoks polegi võlusõna, mis ütleks, tuul ära puhu, vihm, saja nüüd, et nad saaksid kasvatada juure ja lehed ja õied ja kanda palju vilja?”

Varju

Advertisements
16
märts
10

Elumuutusest

Muutuseid otsides hakkasin/sain veganiks. Säärane otsus mõjus imeliselt mu köögikatalusele. Kuna poetoite, mida veganil süüa kõlbaks, niisama lihtsalt ei leia, on see praktiliselt ka ainuke võimalus kõht korralikult ja maitsvalt (!) täis saada. Niisiis veedangi nüüd üpris suure osa oma päevadest pliidi ees seistes, põll ees, nagu korralik perenaine kunagi. Kes mind vähegi tunneb, see teab et tegu on ikka päris suure elumuutusega. Poleks veel natuke aega tagasi uskunud, aga kokkamine võib tõeliselt nauditav olla. Palju häid vegan-retsepte leidsin selliselt leheküljelt http://kadri10.pri.ee/veg/retseptid.php , mille omakorda leidsin eesti taimetoitlaste foorumist. Lehekülje omanikule olen äärmiselt tänulik – siiani on kõik retseptid väga hästi välja tulnud ja kibelen uusi proovima.

Muide, TeinePoolgi rõõmustab väga, et kokkan ja sööb mu taimseid roogi hea isuga, kiidusõnad huulil.

Kui nüüd täitsa aus olla, siis olen taimetoitlust varemgi katsetanud. Tollal olid mu võimalused erinevate toitude omatahtsi valmistamiseks aga nõnda napid, et mu toitumine muutus lihtsalt liiga ühekülgseks – kes see ikka tahaks päevast päeva ainult putrusid süüa, eks? Nõnda libisesingi tagasi lihatoidule, mida kodus valmistati. Ebameeldiv oli see langus küll – ebameeldiv lausa füüsiliselt. Olles u 3 kuud harjunud mõnusa kerge tunde ja mahedate maitsetega, mõjus esimene lihaamps lihtsalt jäledana. Aga nagu ma juba mainisin, ei olnud mul lihtsalt muud võimalust kui süüa seda, mida kodus kõik sõid. Oma raha ju praktiliselt polnud. Nüüd üritan mõistlikult arveldada ja koostada nädalaks ajaks enam-vähem kindla menüü. Puu- ja juurviljad ju eriti kallid pole. Sojatooted jms aga küll. Kuid arukalt planeerides ja mõttetud snäkid (igasugused keemiat täis topitud mis-iganes-kreemitopikesed jms) ära jättes, pole söömine kallimaks läinud, pigem vastupidi. Suureks rõõmuks on mulle ka, et see hirmus magusaisu on taanduma hakanud, mille ma julgeksin lugeda õige toitumise tulemuseks. See tervislikkuse osa on minu jaoks küll pigem lisahüve, sest tervislikkust ma oma otsuse langetamisel väga silmas ei pidanud. Küll aga loodan salamisi, et ehk hakkab ka kehakaal mingil hetkel langema – kuigi ka see polnud veganiks hakkamise põhjuseks. Nüüd siis vast tekibki küsimus, et miks ma sellise otsuse tegin. Aga vat sellepärast, et tegelikult ei ole meil (vähemalt tänapäeva läänemaailmas) mingisugust põhjust teistele elusolenditele liiga teha või neid tappa puhtalt omaenda kõhumure tõttu. Alternatiivseid toiduaineid ja nendest valmistatavat on tegelikult uskumatult palju. Praegu olen igal juhul oma otsuse õigsuses veendunud.

Ikka teie,

Varju

Igaks juhuks tasub vist mainida, et juhul kui seda inimestest hüljatud blogi keegi tõesti kunagi lugema satub ja ka just seda postitust, siis rõhutan, et kuna tegu on minu isikliku blogiga, kus ma väljendan enda parasjagu aktuaalseid vaateid, ei peaks keegi end siinkirjutatust  riivatuna tundma. See ei ole selle postituse eesmärgiks. Lisan selle märkuse, et ei juhtuks nii nagu olen mujal blogides kohanud – keegi loeb kellegi isiklikku arvamust mõnes ainult kirjutajat ennast puudutavas küsimuses ja tunnetab seda lugeja vastu suunatud propaganda või rünnakuna vms. Siinse blogi autor aga usub, et igal inimesel on õigus ise otsustada, mismoodi ta enda elu seab ja oma vaateid kellelegi peale suruda ei kavatse  🙂




Blog Stats

  • 15,411 hits

Twitter Updates

Värsked kommentaarid

caitir on
caitir on
varjuneid on
caitir on
varjuneid on