Arhiiv: 31. mai 2009

31
mai
09

Sessiaja mõtted

Vahel tekib selline peaaegu ketserlik mõte, et milleks ma üldse ülikoolis käin. Kooli alguses olin ma oma erialast tõelises vaimustuses ja kujutasin ette, et tean täpselt mida tulevikus teha tahan, aga häda on selles, et kõik need ilusad plaanid ei tundugi mulle enam nii ilusad. Nii et ma nüüd ei teagi… Aga ikkagi milleks? Mulle tundub, et enamik inimesi käib ülikoolis selleks, et lihtsalt ühiskondlikult vastuvõetav olla. Tegelikult on minuga samamoodi. Inimesi on muidugi erinevaid ja erineva elutunnetusega jne, aga üldiselt vaadatakse ikkagi üsna kehvasti nende pääle, kes ülikooli pooleli jätavad või sinna sootuks mitte minna otsustavad. Esimene mõte, mis pähe kerkib on tõenäoliselt: “Näe, ta ei saanud hakkama! Ta on liiga rumal, laisk või muidu veider. Ühesõnaga luuser.” Pealegi puhtalt iseendast rääkides, mis siis oleks mu varuplaaniks kui ülikooli pooleli jätta otsustaksin? Kirjutada luuletusi? Laulda? Aga nimetage mulle üks inimene Eestis, kes puhtalt nimetatud tegevustest  ära elab, seejuures mitte enda ideaalidest/arusaamadest loobudes???

(Muidugi on ka inimesi, kellel pole ülikooliharidust, aga kes sellegipoolest on lugupeetud ning saavad oma eluga hästi hakkama. See nõuab aga mu meelest säärast enesekindlust ja tugevust, milleks mina võimeline pole, just sellele ühiskondlikule survele vastu panemise mõttes siis.)

Minu ideaalelu oleks säärane: elaksin koos TeisePoolega kuskil ilusas maakohas, võimalikult kaugel teistest inimestest. Kui oleks tuju, teeks peenraidki ja kasvataks omale juurvilju/puuvilju. Suurema osa päevast veedaks raamatuid lugedes ja muusikat kuulates, vahel viskaks paberile mõned luuletused. Aeg-ajalt käiks linnas kontserdil või teatrietendust vaatamas…jne. Kõlab naiivselt, eks? Ja ongi naiivne, sest sellist elu ei saa ma kunagi elama hakata. See eeldaks kas suurt pärandust või lotovõitu või kurat-teab-mida. Päriselus pean ma tõenäoliselt hakkama keeletoimetajaks või õpetajaks (eeldusel, et tõesti on võimalik säärast “erialast” tööd leida arvestades kui palju inimesi meie koolis selle eesti filli lõpetavad…) või klienditeenindajaks. Need kolm tunduvad kõik ikka piisavalt hirmuäratavate väljavaadetena, sest ma ei TAHA neid ameteid pidada ja ma olen täiesti kindel, et ma ka ei sobi ühekski neist.

Ja ongi nii, et tegelikult ei saa mina ja arvatavasti ka paljud teised (kui mitte enamik inimesi) elada sellist elu või teha sellist tööd nagu me sooviksime. See aga tähendab omakorda hulka õnnetuid inimesi. Õnnetud inimesed tähendab jällegi haiget ühiskonda, mis toodab neid õnnetuid üha juurde. Neetud nõiaring.

Need on minu sessiaegsed mõtted, mis tulevad pähe parajasti siis kui tegelikult peaksin järjekordset kirjandusteose analüüsi kirjutama.

Hala, hala, hala…

Teie Varju.

Advertisements
24
mai
09

Öömuusika

The Moody Blues – Nights in White Satin

16
mai
09

Muuseumiöö…

…või õigemini õhtu oli mõnna. Kappasime Caitiri ja S-ga terve Vabaõhumuuseumi läbi, lahendasime autos siidrit ja istusime võsas ja jalutasime muulil ja hingasime kopsud mereõhku täis. Pärast läksime veel ka Tervishoiumuuseumi, aga sealse rahvasumma pärast erilisi muljeid ei jäänud. See Muuseumiöö võiks oma nime küll rohkem õigustada ja need muuseumid oleks võinud siis ikka tõesti öö otsa lahti olla. Kui koju jõudsime, siis taipasin, et oleks veel väga tahtnud Arhitektuurimuuseumi ja Ajaloomuuseumi (seal oli miski ikooninäitus kah, peamiselt selle pärast too muuseum mulle huvi olekski pakkunud) külastada. Ega väga vinguda pole tegelikult miskit, Vabaõhumuuseumi pilet maksab muidu täiskasvanuile 95 eesti raha – selle summa säästsime täna kolmekordselt (:

Nüüd aga peaks miskeid kooliasju kirjutama või muidu on jälle kuri lahti..oeh…

Edit: Ja Vabaõhumuuseumis oli üks ilus puitkirik, kus mängiti orelit. Sellises kirikus hakka või usklikuks! Caitir märkas teatavat sarnasust selle kirikuga, mis oli sarjas “The Little House On the Prairie” ehk siis absoluutselt nunnu maakirik täiesti eriomase atmosfääriga.

Teie Varju

04
mai
09

Mina, mina, mina

Meemi leidsin Punase Hanrahani blogist.

4 tööd, mis mul on olnud:

Sellele punktile on mul raske vastata, sest nõnna noor alles, et pole jõudnud igasuguseid erinevaid ameteid pidada. Võtan siis arvesse ka mõned töö moodi asjad, mille eest rahalist tasu pole saanud, aga mida võiks siiski mingit moodi tööks lugeda.

– Maaler (üks seinamaali moodi asi küll pigem, mitte lihtsalt värvimine)

– Šokolaadipoe müüja (ei igatse) ja köögitööline (nädalavahetustel lisatööna šokopoe tööle, igatsen veel vähem kui eelmist – noh, proovige ise 8-9 tundi järjest toiduaineid hakkida, siis saate teada miks…)

– Khmm…ülistusjuht (siis kui ma usuhull olin. See tähendab seda, et juhtisin inimesi Jumala ülistuseks laulma ja palvetama, praktikas meenutas rohkem kristlikus bändis soleerimist)

– Üliõpilane 😉 (ka praegu)

4 filmi, mida vaataks uuesti ja uuesti:

Raske küsimus. Mõnda filmi olen ma küll millegipärast väga palju kordi näinud nagu näiteks „Nukitsameest”, „Kevadet” või „Viimset reliikviat”, aga praeguseks on nad end vist üsnagi ammendanud,

– siiski on selline film nagu „Karoliine hõbelõng” – seda armastasin lapsena ja vaataks praegu ka väga hea meelega. Kas või korduvalt.

– „The Entrapment”

– „Hannibal”

– “Constantine”

4 kohta, kus ma olen elanud:

– Nõmmel

– Lapsepõlves suviti Võrumaal

– Laagris

– Tallinnas

4 sarja, mida ma armastan:

– „Black Books” (inglise (või iiri) huumor on ikka tipp! Ja Dylan Moran on raudselt maailma üks kenamaid mehi 🙂 )

– „Fawlty Towers”

– „Friends”

– „Kiirabihaigla”

4 kohta, kus ma olen puhkamas käinud (ei mõtle siinkohal turismireise):

– Võrumaal

– Koduhoovis Nõmmel

– Kas rõdu ka loeb?

– Ja vannituba?

4 lemmikrooga:

Toiduga on mul segased suhted. Üldiselt eriti ei vali ja söön suht kõike. Kord oli taimetoitlaseperiood ja teine kord paastuperiood – praegu kipun söögiga pigem liialdama, paraku. Äärmused, äärmused…

– Pitsa

– Šokolaad

– Puuviljad

– Kas kohv on ka toit? Aga kui seda hommikusöögina tarbida?

4 veebilehte, mida ma külastan iga päev:

That’s easy!

– orkut

– facebook

– sõprade/tuttavate/muidu huvitavate inimeste blogid

– imdb (no võib-olla mitte päris iga päev)

4 kohta, kus ma praegu parema meelega oleksin:

– varajasel vanaduspensionil

– kenas maakohas lebotamas ja raamatut lugemas

– kergel matkal kuskil Eesti metsades

– TeisePoole ja sõpradega lõkkeõhtul (või praegust kellaaega arvestades lõkkehommikul)

Meemi viskan edasi Caitirile.  Jään su vastuseid ootama, Lilleke!