22
okt.
08

Eeh…

Vahel on lihtsalt selline tunne, et sa oled tõsine läbikukkuja. Ja sa ei tohi seda ju olla. Peab ju ennast igalt poolt tingimata läbi suruma. Vaatad korra kõrvale ja juba on rong läinud ja sa jooksed ja jooksed, et tagasi peale jõuda. Ja siis tekivad jälle need vanad küsimused: milleks? mis see mulle annab? kuhu ma üldse jõudma pean? mida ma sooviksin lõppjaamas näha? Annan endale aru, et see on lihtsalt üks mu järjekordseid langusmeeleolusid ja ka selle vastu peab jälle võitlema, et mitte sihist kõrvale kalduda, et eluga võidu joosta ja võita. Tegelikult aga tahaks lihtsalt mõneks ajaks tagasi tõmbuda ja teha lihtsalt asju, mida just parasjagu teha sooviks. Stop life, I want to step off for a while! Aga miski ei anna selleks võimalust. Vastupidi! Tegemata töid on palju ja koguneb järjest juurde. Ei tohi raisata hetkegi, et vaikselt omaette mõtiskleda, kirjutada mõni luulerida, lugeda lemmikraamatut. Selle asemel on ootamas edasilükkamatud koolitööd, mis ei ole ju iseenesest rasked, aga samas on neid nõnda palju, et ainuüksi mõte nendega tegelema hakkamisest, viib ahastusse.

Väsinud!

Advertisements

0 Responses to “Eeh…”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


Blog Stats

  • 15,399 hits

Twitter Updates

Värsked kommentaarid

caitir on
caitir on
varjuneid on
caitir on
varjuneid on

%d bloggers like this: