22
okt.
08

Eeh…

Vahel on lihtsalt selline tunne, et sa oled tõsine läbikukkuja. Ja sa ei tohi seda ju olla. Peab ju ennast igalt poolt tingimata läbi suruma. Vaatad korra kõrvale ja juba on rong läinud ja sa jooksed ja jooksed, et tagasi peale jõuda. Ja siis tekivad jälle need vanad küsimused: milleks? mis see mulle annab? kuhu ma üldse jõudma pean? mida ma sooviksin lõppjaamas näha? Annan endale aru, et see on lihtsalt üks mu järjekordseid langusmeeleolusid ja ka selle vastu peab jälle võitlema, et mitte sihist kõrvale kalduda, et eluga võidu joosta ja võita. Tegelikult aga tahaks lihtsalt mõneks ajaks tagasi tõmbuda ja teha lihtsalt asju, mida just parasjagu teha sooviks. Stop life, I want to step off for a while! Aga miski ei anna selleks võimalust. Vastupidi! Tegemata töid on palju ja koguneb järjest juurde. Ei tohi raisata hetkegi, et vaikselt omaette mõtiskleda, kirjutada mõni luulerida, lugeda lemmikraamatut. Selle asemel on ootamas edasilükkamatud koolitööd, mis ei ole ju iseenesest rasked, aga samas on neid nõnda palju, et ainuüksi mõte nendega tegelema hakkamisest, viib ahastusse.

Väsinud!

Advertisements

0 Responses to “Eeh…”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


Blog Stats

  • 15,474 hits

Twitter Updates

Värsked kommentaarid

caitir on
caitir on
varjuneid on
caitir on
varjuneid on

Leheküljed


%d bloggers like this: