Arhiiv: 24. okt. 2008

24
okt.
08

Nad ütlevad,

et kõnni siledal pinnal

Mina aga,

mina tahaks

vaid klaasikildudel,

vaid teravatel,

vaid verejälgi mööda,

kõndida

22
okt.
08

Eeh…

Vahel on lihtsalt selline tunne, et sa oled tõsine läbikukkuja. Ja sa ei tohi seda ju olla. Peab ju ennast igalt poolt tingimata läbi suruma. Vaatad korra kõrvale ja juba on rong läinud ja sa jooksed ja jooksed, et tagasi peale jõuda. Ja siis tekivad jälle need vanad küsimused: milleks? mis see mulle annab? kuhu ma üldse jõudma pean? mida ma sooviksin lõppjaamas näha? Annan endale aru, et see on lihtsalt üks mu järjekordseid langusmeeleolusid ja ka selle vastu peab jälle võitlema, et mitte sihist kõrvale kalduda, et eluga võidu joosta ja võita. Tegelikult aga tahaks lihtsalt mõneks ajaks tagasi tõmbuda ja teha lihtsalt asju, mida just parasjagu teha sooviks. Stop life, I want to step off for a while! Aga miski ei anna selleks võimalust. Vastupidi! Tegemata töid on palju ja koguneb järjest juurde. Ei tohi raisata hetkegi, et vaikselt omaette mõtiskleda, kirjutada mõni luulerida, lugeda lemmikraamatut. Selle asemel on ootamas edasilükkamatud koolitööd, mis ei ole ju iseenesest rasked, aga samas on neid nõnda palju, et ainuüksi mõte nendega tegelema hakkamisest, viib ahastusse.

Väsinud!

07
okt.
08

Natuke nukra olekuga üksik kollane puuleht oli maandunud mu jaki kapuutsi sees. Leidsin ta sealt juba kooli ees sigaretti pahvides. Jakk rippus mu vasakul käel ja seal ta oligi- minu üksik kollane leheke. Jätsin ta sinna ja kui koju jõudsin oli ta ikka veel alles. Pudenes põrandale kui iluasjake. Natuke aega vedeles põrandal, siis korjasin üles ja viskasin oma lehekese prügikasti. Las ta olla seal.




Blog Stats

  • 15,394 hits

Twitter Updates

Värsked kommentaarid

caitir on
caitir on
varjuneid on
caitir on
varjuneid on