18
aug.
08

Üks väike sigaret ja vaade öisele Tallinnale..Tuul mu juustes…ja toas aurav tassike teed. Õhus on tunda sügisehõngu, mis tuletab meelde kunagist üksildast jalutuskäiku Nõmmel. Sahisevad lehed mu jalge all ja raudteesild ja Rahumäe surnuaia sügislehtedesse uppunud hauad. Tol korral ma nutsin ilu pärast, sest seda oli nii palju, et tegi mulle haiget. Ja nii hea oli nutta ja tunda, et teisiti ei võigi, et elul on veel midagi pakkuda ja seda on palju. Tunne, et ma elan veel, rõõm ainult sellest, et elan. Tol hetkel ma sündisin uuesti, et elada vaid puhtale ilule, et elada ja hingata sisse uusi sügiseid nagu see praegune, mis saabumas.  Ja vaadata jälle kuidas lehed omandavad kõikvõimalikke värvitoone ja tunda, et elul on midagi pakkuda seni kuni meie ümber ja sees on alles too jumalik, kõikvõimas, kõikehaarav, haigettegevalt õnnestav ilu.

Advertisements

3 Responses to “”


  1. 1 lillelaps
    august 18, 2008, 8:04 e.l.

    mõned su jälgede servad lõhnavad tuttavalt
    sestap ma häälitsen tasa,
    fantoomlugeja nr.4

  2. 2 varjuneid
    august 21, 2008, 5:20 p.l.

    …ja mul on nii hea meel, et Arni kaudu su uue blogi leidsin, Maarja 🙂

  3. 3 lillelaps
    august 22, 2008, 6:08 p.l.

    ma ei teadnudki, et ma kadunud olin (:


Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


Blog Stats

  • 15,399 hits

Twitter Updates

Värsked kommentaarid

caitir on
caitir on
varjuneid on
caitir on
varjuneid on

%d bloggers like this: