18
aug.
08

Üks väike sigaret ja vaade öisele Tallinnale..Tuul mu juustes…ja toas aurav tassike teed. Õhus on tunda sügisehõngu, mis tuletab meelde kunagist üksildast jalutuskäiku Nõmmel. Sahisevad lehed mu jalge all ja raudteesild ja Rahumäe surnuaia sügislehtedesse uppunud hauad. Tol korral ma nutsin ilu pärast, sest seda oli nii palju, et tegi mulle haiget. Ja nii hea oli nutta ja tunda, et teisiti ei võigi, et elul on veel midagi pakkuda ja seda on palju. Tunne, et ma elan veel, rõõm ainult sellest, et elan. Tol hetkel ma sündisin uuesti, et elada vaid puhtale ilule, et elada ja hingata sisse uusi sügiseid nagu see praegune, mis saabumas.  Ja vaadata jälle kuidas lehed omandavad kõikvõimalikke värvitoone ja tunda, et elul on midagi pakkuda seni kuni meie ümber ja sees on alles too jumalik, kõikvõimas, kõikehaarav, haigettegevalt õnnestav ilu.

Advertisements

3 Responses to “”


  1. 1 lillelaps
    august 18, 2008, 8:04 e.l.

    mõned su jälgede servad lõhnavad tuttavalt
    sestap ma häälitsen tasa,
    fantoomlugeja nr.4

  2. 2 varjuneid
    august 21, 2008, 5:20 p.l.

    …ja mul on nii hea meel, et Arni kaudu su uue blogi leidsin, Maarja 🙂

  3. 3 lillelaps
    august 22, 2008, 6:08 p.l.

    ma ei teadnudki, et ma kadunud olin (:


Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


Blog Stats

  • 15,474 hits

Twitter Updates

Värsked kommentaarid

caitir on
caitir on
varjuneid on
caitir on
varjuneid on

Leheküljed


%d bloggers like this: