08
dets.
07

Ma olen nii palju neid ehitanud –

kõigest õhulosse

Ja küllap ei ole selles mingisugust traagikat

et nood üksteise järel kokku varisesid

(Pisut raske ehk…)

Ma teadsin ju ette,

et nii läheb nende kõigiga

Aga nüüd,

see viimane…

Ma ei usu enam millessegi peale selle ühe

Ja ma nii tahan seda viimast hoida

Ja ma tõesti ei tea

Ma ei tea

Ma ei tea, mis on õige või mis vale

Ma ei tea, mis on tõde

Ja ma ei hooli millestki,

millest kunagi kiivalt kinni hoidsin

On ainult see üks ja viimne,

ja ma hakkasin seda uskuma,

hakkasin uskuma nii väga,

et see ei tundunud enam õhulossina,

aga nüüd ma kardan

Ma kardan,

et sellega läheb nii nagu teistega

Kuigi ma kaitsen seda kogu oma jõuga

Kuigi ma ei suuda millelegi muule mõelda

kui vaid Sinule

Aga ikka

Mul on hirm,

et ma ei jaksa seda hoida

isegi kogu oma jõuga

Ja ma ei tea

Ma ei tea,

mida teha

mida öelda…

Kui Sa ainult aitaksid mul seda hoida

Palun aita mul seda hoida

Palun

Palun

Palun ära lase sellel variseda

Advertisements

0 Responses to “”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


Blog Stats

  • 15,474 hits

Twitter Updates

Värsked kommentaarid

caitir on
caitir on
varjuneid on
caitir on
varjuneid on

Leheküljed


%d bloggers like this: