Arhiiv: 29. dets. 2007

29
dets.
07

Armastasid taevast ja päikest ja kuud

Alatasa tantsisid alasti väljal

Talusid vapralt kui saadeti välja

Ja sind põlgasid nood teised ja muud

Kandsid koormaid sa viimse jõuga

Ütlesid: ootan midagi suurt!

Varisesid kõndides all viledat tuult

Kord oma teel raske nõuga

Su huultelt salamahti libises ohe

Kuid pelgasid jagada nuttu

Teadsid et teised su lõpmata ruttu

Ei mõistagi praegu ja kohe

19
dets.
07

Nonii…

esimene eksam seljataga (ma sain B muide) ja nüüd luban endale ühe õhtupoolikukese niisama olesklemist. Ehk vaid mõne hää raamatu taga või poen üldse teki alla ja vajun norinal magama.Magada, magada, magada…

15
dets.
07

Vahemärkusena : grrrrrrr…

Tõesti, tõesti ma ütlen teile…

See näitab nüüd vist et olen ülikuripaha inimene, aga mulle ei meeldi väikesed lapsed ja veel vähem meeldivad mulle nende vanemad, kes on võsukestega hakkama ei saa.Grrrrr….Ausõna grrrrr….

15
dets.
07

Sigaret

Ja käsi sirutub taas sigaretipaki poole

Kas lubada endale üks?

Või teeks kohe mitu?

Süütangi.

Kõik see koos:

Kohvitass näpus ja

Põlev sigaret

See on kui kustumatu kirg

Alatine ahvatlus

Süüdata üks sigaret

Ja kohe!

Ja vaadata kuidas puud peegelduvad

Seal üle järve,

Vastaskaldal

Siledal veepinnal,

Mis veel pole jäätunud.

Süüdata üks sigaret

Ja lugeda paar luuletust

Õhtupoolikul.

Kui kogu maailm on sinus

Ja ometi sinust nii lahus

Erepunane tuluke

Ühel terrassil

Ududest läbi paistab

Elule

13
dets.
07

Dead Man

Midagi täiesti erilist…Neil Young, filmi “Dead Man” soundtrack…

12
dets.
07

Deeem…

kui närvi võib ajada see, et jah, sa õpid koolis just seda, mida kõige rohkem tahaksid ja sul on kogutud lauanurgale meeletu hunnik ülihuvitavat kirjandust, aga sa ei jõua seda kõike korraga haarata. Ja kui pühenduda ühele konkreetsele teemale, siis tekivad süümekad teise sama huvitava alaga vähem tegelemise pärast  jne jne… Noh ja mingi hetk tahaks ka süüa ja magada ja muusikat kuulata ja juttu ajada ja netis surfida ja oo kui palju asju oleks veel teha.Ja vahel võiks ka loengutest läbi astuda, eksju..Ööpäevas peaks rohkem tunde olema, praegusest mulle EI piisa!

09
dets.
07

Jumalanna

Näen unes ruuget jumalannat,

Ta silmakiirgus meelde jäi,

Kuid nime meenutada annab –

Eks unes lühidalt kõik käi.

Legendidest ta pole pärit,

Ei see, kes elab metsades,

Kel virmalised peas on pärjaks

Kui ehtelindid tukkades.

Ta siidides ja sooblimütsis,

Tal kõrvarõngaks loodav kuu.

Ja põdrajalgadega hütis

Ta sajandeid on üksi ju.

Ei ükski uljaspea ta juurde

Saand tuldud – võimalikki kuis?

Kõik mässitud on salakuube.

Tee tume. Tava – metsik tuisk.

On usud tume laas, kuid pähe

Ma võtnud mõtte hunnitu,

Et jumalanna juurde lähen.

Kui tiivul

Kohisevad puud.

Siin olengi. Ta ette maha

Nüüd põlvitan ma samblale.

Ka obeliski kivi jahe

On soojem neist ta jalgadest.

On hirm. Ma praegu ennem soovin,

Tumm unustus et otsa saaks.

Ei tee mu hellus teda soojaks,

Ka muinasjutt ei soojenda.

Näen unes ruuget jumalannat.

See hingeuni täitubki.

Mind uputanud uni kannab

Üht püha küllap sõnumit.

“Sa julgelt tule!” hüüab keegi

Ja mulle aina läheneb.

Kui raag ma süttin tuleleegis:

Sest tean, on jumalanna see.

Ma kivinen, täis pinget õlad.

On hinges valgust, nukrust ka.

Jah, lõpuks lõpuni ma põlen

Ning inimeseks jälle saan.

Oo, naise jõud mind koolnust velmab!

Su salavõimu tunnistan.

Kaks jalga tugevat – kaks nelmat,

Mis kodujärves ujuvad.

Ja rinnad nagu põdrad tardund,

Kes kiirel jooksul peatuvad.

Oo jumalanna! Ka su varju

Ei saa ma eales solvata!

Su loomus vabadusse viidud!

Mu ainus elav unistus!

(Või oled hoopis iidne iidol?

Kaasaegne üksnes välimus…).

Kuid sinu looja pilgu peeglis

End vaatan ilma hirmuta.

Ma põlen suures tuleleegis

Ja jälle inimeseks saan.

(Mansi luuletaja Juvan Šestalov,

tõlkinud Arvo Valton)