Arhiiv: 26. sept. 2007

26
sept.
07

Jah,

nagu ma arvasingi, tekivad minu blogimiskatsetusse pikad-pikad pausid.Mõtted on hajevil.Kool tungib uksest ja aknast sisse, kohustusliku kirjanduse virnad on üüratud ja igasuguste esseede, referaatide ja kontrolltööde tähtajad lähenevad ähvardavalt kiiresti.(Jah, pean tunnistama, et natuke vingun ka niisama moepärast, eriala mulle ju täitsa sobib ja koolis käimise vastu pole iseenesest ka midagi- lihtsalt päris kõik ei vasta esialgsele ettekujutusele tudengipõlvest).Olen hakanud kahtlema nende inimeste jutus, kes väitsid mulle alles pisut aega tagasi, et ülikoolis on vaba aega laialt ja õppima peab ainult eksamiperioodil.No ikka ei ole küll nii.Vähemalt meil, filoloogidel, küll mitte.Ma ei kujuta ette, et keegi õpiks nädala ajaga enne eksamit ära näiteks kogu Keeleteaduse aluste materjali.Ja sealjuures korralikult, mitte nii, et kuidagi patuga pooleks eksamilt läbi saaks.Ja selline hirmus aine nagu Eesti keele foneetika ja fonoloogia…brr.Selles loengus ma olen siiani küll näinud ainult kampa õnnetukesi, kes nõutu näoga midagi seletavat õppejõudu vahivad ja siis üksteisele ahastava kas-sina-ei-saa-ka-mitte-kui-midagi-aru pilguga otsa vaatavad…

Kuid paanikaks vast veel põhjust pole.Ei kavatse ka seda tekitada.Tulgu siis mis tuleb (hehhe…kasvõi foneetikaeksam)…Küllap eksamiperioodil olen ma siiski nutusem.

Kursaõdedega just arutasime, et kas keegi on olnud loengus, mis teda absoluutselt vaimustaks ja millest ta tunneks, et on õiget eriala õppima tulnud.Mina õnneks ühe sellise avastasin.Ja see on miski, millest ma seda ei oleks iseenesest arvanudki.Nimelt, Soome-Ugri rahvaste kirjandus, mida loeb siis üks suurepärane kirjanikuhärra, kes tundub, lisaks oma valdkonnateadmiste väga heale tundmisele, ka tore ja lihtsalt meeldiv inimene olevat.Sellesse loengusse jalutan alati hea tujuga ja lahkun veel paremaga.:) Mis kursaõdedesse puutub, siis ühe neiu jaoks on selline vaimustav loeng näiteks Maailmakirjanduse lühiülevaade.Teised aga tunnevadki end kuidagi vales kohas olevat ja kurvastavad.Aga see on vist päris tavaline nähtus, et ei tea ise ka, mida tahta.Loodan, et lõpuks jõuavad nad ikka oma õigele rajale, aga kõik nagunii ei jõua.Paraku.

Advertisements